Vahepeal jõudsime me osaleda Kevadpäev Euroopas joonistusvõistlusel. Saatsime võistlusele oma klassist vahvamad tööd. Vaata meie laste joonistus siit: http://www.hot.ee/tiiuve/Esitlused/KEVADP6EV_EUROOPAS06.ppt

Vaata esitlust meie Kevadpäev Euroopas 2006 tegemistest.
http://www.hot.ee/tiiuve/Esitlused/esitlus2/KEVADP%c4EV_EUROOPAS2006_fotod.ppt

Loe ka sellest, kuidas me eelmisel aastal (19.mai 2005) Euroopa Liidu sünnipäeva tähistasime. http://www.koolielu.ee/pages.php/0705,13884

Meie tehtud kaardid tulid lahedad. Siin sa võid näha Markus-Oliveri Eesti kaarti ja Jessika Euroopa kaarti.
Eesti kaardi peal on märgitud meie kodulinn Pärnu. Pärnu on sadamalinn, sellepärast panime kaardile sellele kohale laevad, et oleks nagu päris sadam. Ja lapsed, need oleme meie ise.

Jessika kaardil on lapsed ümber Euroopa Liidu riikide. Need oleme ka meie. Siin me uurimegi Euroopa kaarti.

Kaarti oli päris raske joonistada, arvasid kõik meie lapsed. Põnevam kui lippe, arvasid jälle mõned.

Nädal möödas, jälle reede. Me tegime sel nädalal väikest uurimistööd ja rääkisime selle tulemustest täna koolis.
Iga laps sai uurimiseks 1-2 Euroopa Liidu riiki. Õpetaja andis meile ülesande, leida, kas eesti keelde on tõlgitud selle riigi lastekirjanike raamatuid. Uurida neid ja valida teistele tutvustamiseks üks raamat. Selline oli tüdrukute ülesanne.
Poisid pidid uurima, mida neis riikides valmistatakse ja kas neid asju ka meilt osta saab. Poisid olidki need, kes kõige rohkem torisesid. Aga neil oli päris lahe töö, see kaupluste uurimine.
Tüdrukud avastasid, et mõne riigi lastekirjanike raamatuid polegi veel eesti keelde tõlgitud ja siis õpetaja arvas, et kui meie suureks saame, võiksime ise seda tööd reha.
Poisid märkisid, et kui informatsioon riigi kohta ütles, et seal toodetakse relvi, siis meie kauplustes neid ei müüda. Aga siis mõned lapsed arvasid, et ongi hea et ei müüda. Meile polegi neid vaja. Aga erinevaid masinaid võiks küll rohkem olla. Väga palju leidsid poisid kauplustest toidukaupu Euroopa Liidu maadest.

Reede ei saanud veel sellega otsa.

Me saime teada, et Euroopa Liit on tegelikult päris vana, üldse mitte kõik riigid ei astunud sinna korraga . Ja üldse oli Euroopa Liit alguses hoopis teistsugune kui praegu.

Algas kõik hoopis sellest, et loodi Söe- ja Teraseühendus, mis vaatas, et need riigid ei hakkaks kaklema söe- ja terasetootmise pärast. Ja siis ei olnudki Euroopa Liit veel Euroopa Liit vaid hoopis Euroopa Ühendus.

Vaatasime järele, millised olid need esimesed riigid, mis asutasid praeguse Euroopa Liidu. Ja siis tulime mõttele, et teeme oma klassi lipusambad. Tegelikult tuli sellele mõttele õpetaja, aga meile see meeldis.

Meil oli reedel selline koolipäev, kus me rääkisime Euroopa Liidust.

Õpetaja näitas meile, kuidas me saame otsida internetist informatsiooni Euroopa Liidu kohta. Õpetaja rääkis meile ka Euroopa Liidu lipust. Meie oleme seda lippu näinud ka meie linnas. Nüüd me teame, miks on lipul just 12 tähte.

Vaatasime mitut internetilehekülge ja jäime lõpuks Vikipeedia lehele pidama (http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit).

Uurisime, millised riigid kuuluvad praegu Euroopa Liitu ja millised riigid tahavad sellesse liitu astuda. Eriti meeldis meile vaadata kaarte Ajaloo artikli juures. Nende järgi saime teada, kus täpselt kõik need riigid asuvad. Ja siis me saime ise oma kaarti joonistada, igal ühel meist on nüüd päris oma Euroopa Liidu kaart. Selle kaardi joonistamine oli päris keeruline, meil läks vahel isegi mõni riik meelest ära ja siis me vaatasime arvutist uuesti järele.